IT projektide läbiviimisel on tavaliselt 2 osapoolt:
- äriline tellija – organisatsioon, kes soovib Iahendust oma ärieesmärkide toetamiseks ja kes vastutab tulemi kasutuselevõtu eest ja
- arendaja – IT lahenduse teostaja ja tehniline juurutaja.
Tellija mure
IT projektide ebaõnnestumise põhjusteks tunnistatakse üha enam seda, et telliv organisatsioon ei ole piisavalt läbi mõelnud, kelle millist probleemi, miks ja milliste eesmärkidega lahendama asutakse.
Isegi kui IT arendused valmivad tähtaegselt, planeeritud eelarves ja vastavalt tellitule, selgub sageli, et:
- saadud tulem ei muutnud paremaks organisatsiooni toimimist, äri edukust vm eesmärkide täitumist;
- tulemi lõppkasutaja seisukohalt ei muutnud see tema tööd lihtsamaks/ kiiremaks / kvaliteetsemaks.
Tellija-organisatsioon peaks enne IT projekti algatamist läbi analüüsima ja oma organisatsioonis kokku leppima, millist (ärilist) eesmärki taotlema minnakse, hindama muudatuste väärtusloomet, tasuvust ja ettevõtte võimekust muudatused ellu viia ärilises kontekstis. Seda tehakse täna paljudel juhtudel puudulikult.
Samuti ei analüüsita piisavalt läbi, kas soovitud muudatused (sh IT arendus) on vastavuses ettevõtte strateegiliste eesmärkidega. Lisaks on oluline tagada Tellija-organisatsiooni võimekus koordineerida arendustegevust tervikuna, sh juhtida soovitud arenduste (sh IT projektide) läbiviimist tellija poolel.
Arendaja mure
Arendaja mured saavad alguse äripoole tellija muredest – kui tellija on nõrk, peab arendaja selle võrra rohkem panustama, et tellija saaks tulemi, mis teda rahuldab.
Arendajate töö teeb keeruliseks ka see, kui tellija ostab “odavat hinda” või projektile on esitatud ebarealistlikud tähtajad või on projekti eelarve alaplaneeritud.
Lisaks on (eriti välisel) arendajal hulgaliselt oma “sisemisi” muresid, sh nt:
- kuidas tulla toime riigihankes esitatud pakkumuse realiseerimisega, kus pakkumuse võitmiseks on sinna planeeritud võimalikult odav tööjõud ja minimaalne töömaht;
- äridomeeni mittepiisav tundmine (mistõttu venivad arendustööd või tehakse neid ümber);
- arendusmeeskonnale püsiva töövoo tagamine (vältimaks ülekoormusi, “pudelikaelu” ja “ootetunde”);
- kuidas tagada piisava kompetentsiga tööjõu olemasolu vajalikel etappidel.